Aejlies-sijjien bïjre

Aejlies – saemien jarnge Dearnesne lea akte gellielaaketje, sisvege-ræjhkoes jïh flexibele daaletje kultuvre-institusjovne mij öövre saemien jarngedajvesne.

Aejliesa birra

Aejlies – sámi guovddáš Deartnas lea girjás, dievaslaš ja áigeguovdilis sámi kulturinstitušuvdna mii lea guovdu Sámi.

Aejlies lea kultuvre- jïh vierhtiejarnge, saemien norme-vuekine gusnie gaajhkesh leah buerie-båetiemisnie. Mijjieh aaj museume mij lea tseegkemisnie, mijjen evtiedimmie-barkosne gïehtjedibie maam ellies saemien museumem maahta årrodh.

Aejlies lea åesie sjïdtije saemien kultuvrelle infrastruktuvreste gusnie dïhte saemien daerpiesvoete darjomessem tseevtsie. Mijjieh libie gaavnedimmiesijjie, tjiehtjele maahtose, tjeahpoe-resisteense, showroome, kreatijve node skaepiedimmide, jïh gaajh jienebh. Mijjieh båetije-biejjiem bigkeminie dan dajven saemien vierhtiej-gujmie, aejlies-vaerine jïh kultuvre-reservaate Aatoeklibpie, histovrije, almetjh jïh soptsesh.

Aejlies lea tseegkesovveme jïjtse tjiehtjelinie Dearnesne, gusnie sjïdtije darjomessem gïehtelibie. Mijjieh öörnebe kursh, vuartasjæjjaj programmh, vuesiehtimmieh, jïh jienebh. Mijjieh saemiej organisasjovni-gujmie barkebe, tjiehpiedæjjah jïh kultuvre-barkijh, dah aaj maehtieh mijjen tjiehtjelh jïh vierhtieh nuhtjedh gåessie darpesjieh. Mijjen luvnie gååvnese tjåahkoe-tjiehtjele, tjoejestudijove, vuesiehtimmie-tjiehtjelh, vætnoe-vierhkiesijjieh, tjöövke jïh nupieh tjahkasjidh jïh barkedh skreejrijes byjresisnie.

Mijjieh gaajhkesh libie saemieh mah Aejlies-sijjesne barkeminie, mejgujmie stoerre dååjrehtsh saemien kultuvre-jielemistie jïh ektievoete bigkemisnie. Datne buerie båetiemisnie mijjem båarastehtedh jallh mijjem gaskesadtedh jïh jienebh åadtjodh daejredh.

Aejlies lea kultuvra- ja resursaguovddáš, man vuolggasadji lea sámi jurddašeamis ja gosa buohkat leat bures boahtin. Mii leat maid hukseme sámi musea, ja iežamet ovddidanbarggus mii guorahallat mii sámi musea duođas lea.

Aejlies lea oassin šaddi sámi kultuvrralaš infrastruktuvrras gos sámi dárbbut stivrejit doaimmaid. Mii leat deaivvadanbáiki, máhttolatnja, dáiddaresideansa, čájáhuslatnja, hutkás lađas duddjomis ja hábmemis ja ollu, ollu eará. Mii hukset boahtteáiggi ovttas guovllu sámi fámuiguin, básseváriin ja Aatoeklimpie kulturmehciin, historjjáin, olbmuiguin ja muitalusaiguin.

Aejlies guovddážis lea iežas visti Deartnas gos mii viiddidit doaimmaid dađi mielde. Mis leat kurssat, almmolaš prográmmadoalut, čájáhusat ja eanet. Mii ovttasbargat sámi organisašuvnnaiguin, dáiddáriiguin ja kulturbargiiguin, geat maiddái geavahit min lanjaid ja bargoveahki iežaset dárbbuid mielde. Dáppe lea čoahkkinlatnja, jietnastudio, čájáhuslatnja, duodjelanjat, gievkkan ja vejolašvuohta bargat movttiidahtti birrasis.

Mii geat bargat Aejlies guovddážis leat buohkat sápmelaččat geain leat ollu vásáhusat sámi kultureallimis ja servodathuksemis. Don leat hui bures boahtin min guossái dahje válddes oktavuođa jus háliidat eanet diehtit.